Follow the event on
 

Tervitus IV Läänemeremaade kirjaoskuskonverentsi „Otsides ühist keelt“ osavõtjatele 16.-21. jaanuar 2020

Aastal 1903 võeti minu vanaema Julie 12-aastaselt külapoodi tööle, kuna ta sai suheldud kolmes keeles – saksa keeles poeomanikega (kelleks olid rootsi päritolu prouad), vene keeles tsaaririigi ametnikega ja eesti keeles oma kodukandi Hageri inimestega. Kolme „kohaliku keele“ tundmine on meie maal paljude põlvkondade vältel olnud iseenesestmõistetav, sest asume kaubateede ja sõjaretkede ristumiskohas.

Aasta 2019 on kuulutatud eesti keele aastaks, kuna 100 aastat tagasi kuulutati eesti keel riigikeeleks. Samas on Eesti kogu aeg olnud avatud teistele rahvustele ja keeltele. Ja niisamuti on olnud aegu ja olukordi, kus ühe või teise keele kasutus on olnud ideoloogiliselt survestatud või piiratud.

Tänases Eestis on rohkem kui 200 keelt, mida Eestis elavad inimesed räägivad kodukeelena ehk siis esimese keelena. Meie peredes on lapsi, kes kasvavad üles 4 keelt kasutades – emakeel, isakeel, vanemate ühine suhtluskeel ja lisaks lasteaia ja kooli õppekeel.

Riikliku õppekava töörühmade pikaajalise liikmena tean, et riikliku õppekava koostades juhindutakse rutiinist, nagu oleks olemas ainult ükskeelsed lapsed, kes hakkavad „esimest võõrkeelt“ õppima kolmandas klassis ja „teist võõrkeelt“ kuuendas. Juba aastaid töötab Eesti haridussüsteem kaasamise loosungi all, kuid alati ei jätku ressursse logopeedide, eripedagoogide, aineõpetajate, perekonnaliikmete ja teiste osapoolte koostöö sujuvaks korralduseks. Just muukeelsete laste tugi võib jääda vajalikust vähemaks ja haridustee seeläbi raskendatud.

Aastakümneid oleme vaielnud õpikukirjastajatega õpikute raskusastme üle, kuna tihtilugu on algklassiõpikud kirjutatud justkui täiskasvanud lugejale, üleüldse mitte arvestades eriti veel nende õpilaste võimalusi, kellele eesti keel on teine või kolmas keel.

Need on vaid mõned nopped mitmekeelse haridusega seotud problemaatikast.

Tulgem kokku, et jagada teadusuudiseid eri keeltes õppimisest, ja parimaid tegevusviise, õpetamaks erinevaid õppijaid ja toetamaks nende arengut.

Igal inimesel on võõrandamatu õigus olla õnnelik keeles, millesse ta on sündinud. Et õnnelik olla, peab ta saama ka end tunda täisväärtusliku liikmena ühiskonnas, kus ta elab – osaleda arutelus ja lasta kõlada oma häält. Haridus on tee leidmaks ühist keelt – tähendusi sõnade taga, humanistlikku hoiakut ja empaatiat toetamaks üksteist.

Tere tulemast neljandale Läänemeremaade kirjaoskuskonverentsile „Otsides ühist keelt“ Tallinnas 16.-21. jaanuaril 2020!

Willkommen! Tervetuloa! Velkommen! Laipni lūdzam! Sveiki atvykę! Добро пожаловать! Witamy Was! Välkomna! Welcome!

Mare Müürsepp, PhD
Eesti Lugemisühingu juhatuse esinaine
klassiõpetaja, lastekirjanduse lektor